ROHKEM HÄID IDEID !

Ideed on väga tähtsad, just seetõttu usun sellesse, et Tallinn peaks olema heade ideede ja talentide linn.

Seni on Tallinna vaadatud kui punkti kaardil; kui kohta, kus rong saab laevale sõita ja kust autotee viib Euroopasse. Sellest mõtteviisist pole meil enam abi; nagu lõppes manufaktuuride ajastu, nii on läbi saamas transiidiajastu. Ühiskond on muutumas teadmuspõhiseks ehk innovaatiliseks ning selles ühiskonnas saavad meile edu tagada üksnes värsked ideed ning andekad ja loomingulised inimesed. Sinna liigume paratamatult, küsimus on vaid, kas laseme end voolul kanda või püüame esimeste seas kohale jõuda ning saada Tallinnale väärikas koht Euroopa ärksamate linnade seas.

Mis muudab linna talentidele atraktiivseks? Kõige tähtsam on vabadus. Tallinn peab olema avatud, tolerantne, vabameelne linn. Tallinnast ei tohi kunagi saada igavat väikekodanlikku provintsilinna, kus kõik uksed sulguvad kell viis. Tallinn peab jääma kunstnike, muusikute, teadlaste, üliõpilaste linnaks, kus inimene tohib töötada, õppida, luua või lõbutseda sõltumata kellaajast.

Tarkus algab koolidest, seetõttu on väga tähtis, et meie koolisüsteem ei ole mitte toru, kust väljuvad ühesugused lapsed, vaid pigem erienvaid indiviide koolitav tõeline kool.

Koolile konkurentsieelise leidmine

Koolilaste arv väheneb järgmise viie aastaga 30%. See tähendab, et osade koolide edasikestmine satub küsimärgi alla. Jätkusuutlik on selline kool, kuhu vanemad ja lapsed tahavad tulla. Konkurentsieelise võib anda kallak, akadeemilised tulemused, aga ka ainulaadne keskkond, tugev pedagoogiline kontseptsioon, inimlik suhtumine vms. Milline on Nõmme koolide konkurentsieelis? Miks peaks minu laps käima koolis just Nõmmel?

Infoühiskonnale orienteeritud kool

Tänapäeva tööturg ootab üha vähem kuulekat käsutäitjat ning üha enam loovat, ettevõtlikku, iseseisvat inimest. Koolini ei ole see arusaamine veel jõudnud, mõned üksikud erandid välja arvatud. Ometi on just nimelt Tallinna linna võimuses korraldada oma koolid selliselt, et Tallinna õpilased oleks tänapäeva tööturul konkurentsivõimelised.

Laste kasvuraha

Koolieelne lastehoid on praegu korraldatud väga ebavõrdsel viisil ega ole kõigile kättesaadav. Lastehoidu saaks rahastada pearaha põhimõttel: linn näeb igale lapsele ette kindla summa, mida vanem võib kasutada omal äranägemisel kas munitsipaal- või eralasteaias tasumiseks või maksab lapsehoidjale või hoiab ise ja maksab lapse huviringide eest. Nii annaksime otsustamise lapsevanema kätte ning tagaksime võrdse kohtlemise.

Tarkuseraha

Osaku põhimõtet saab rakendada ka kooliealiste laste puhul: huvihariduse ja trennide rahastamiseks. Omavalitsus näeb igale lapsele ette kindla rahasumma, mille eest laps võib valida näiteks ühe kallima või kaks odavamat trenni. Pearaha saab kombineerida baasrahaga, mis katab nt spordihoone püsikulud.